Natuke teistmoodi Micra
Seekord toome teieni midagi eriti vägevat. Mõni nimetaks seda tasku-Bentleyks, mõni teine ilmselt mitte. Arvake, mida tahate – tähelepanu tõmbab see auto niikuinii. Saage tuttavaks Harri ja tema March Boleroga – retro-luksuslikus stiilis Nissan Micraga.
Alustuseks räägi veidi endast. Sa sündisid Eestis, kuid kolisid lapsena Soome – milline on sinu side Eestiga praegu?
Sündisin Eestis ja kolisin kolmeaastaselt koos perega Soome. Praegu seovad mind Eestiga peamiselt sugulased, keda külastan kord või paar aastas. Kuigi elan Soomes, olen ennast alati eestlaseks pidanud ja selle üle uhke olnud.
Kohtusime augustis Statementil, kus väike Nissan paistis suuremate ja agressiivsemate ehituste kõrval kohe silma. Miks otsustasid Boleroga sinna tulla?
Mulle meeldib, et Nissan erineb tavapärasest autoskeenest. See on omamoodi ainulaadne ja üritustele on alati tore tuua midagi, mis teistest eristub. Bolero on ka hea vestluse alustaja – inimesed tunnevad selle vastu huvi ja tahavad teada, millega tegu. Sellest autost on üsna raske niisama mööda kõndida. Lisaks on päris äge teada, et olen kokkutulekul ainus Bolero omanik.
Kuidas sa Bolero üldse avastasid? Kas teadsid sellest mudelist enne ostmist?
Nägin seda 2023. aasta suvel Facebookis müügis ja esimene mõte oli, et päris kole ja naljakas auto. 2025. aasta sügisel nägin seda teise omaniku käes uuesti müügis. Mul polnud endiselt aimugi, mis autoga täpselt tegu on, aga kuna hind oli väga odav, läksin kohe vaatama. Rääkisime omanikuga kolm tundi ja ta rääkis mulle kõigest, mida ta auto kohta teadis. Selleks hetkeks olin otsustanud, et tahan seda endale. Leppisime kokku, et tulen järgmisel päeval pärast tööd rahaga autole järele ning nii see minu kätte jõudiski.
Mis selle väikese auto juures sind kõige rohkem köitis?
Esiteks see, et tegemist on Soomes ainsa Boleroga. Lisaks on see lihtsalt nii teistsugune, et keegi ei tea, mis autoga tegu on. Ka mina ei teadnud enne ostmist. Üldiselt on K11-d mulle alati meeldinud. Enne Bolerot oli mul punane 1.3 prefacelift K11, mis oli ka mu esimene auto!
Mis teeb Bolero tavalisest K11 Micrast erinevaks?
Kere on sama, aga esiosa, küljekarbid, tagaosa, tagatuled, spoiler ja salong on kõik teised. Isegi Bolero esistanget ei saa lihtsalt tavalisele K11-le paigaldada – koos tulede ja stangega on vaja ka Bolero kapotti ja esitiibasid. Mulle meeldib väga ka salong. Tavalisel K11-l polnud mul ühtegi topsihoidjat, Bolerol on neid tehasest neli. Minu ehitatud VIP-lauas on veel kaks, seega kokku kuus. Lisaks on autol tehasest käetugi, konditsioneer ja rohkem panipaiku.
Kas tead midagi auto ajaloost Jaapanis enne Soome jõudmist? Millises seisus selle ostsid?
Jaapani ajaloost ma suurt midagi ei tea. Auto toodi 2016. aastal Soome ja enne mind oli sellel mitu omanikku. Üldiselt oli seisukord hea, sest eelmine omanik hoidis autot garaažis ega sõitnud talvel. Algselt olid all liiga suured replikaveljed ja tagumised aknad olid toonitud. Need asjad muutsin kohe ära.
Mida sa autol veel muutnud oled ja millise modifikatsiooniga kõige rohkem rahul oled? Millised veljed alla said ja mis vedrustust kasutad?
Kõige rohkem meeldib mulle auto juures ilmselt salong ja JDM VIP-stiil. Ka praegune fitment meeldib mulle. Salongi kõige ägedam detail on VIP-laud, mille mu kihlatu käsitsi valmis tegi ning sellega sobiv 90ndatest pärit puidust Victoria rool. Velgedeks valisin 1980. aasta Enkei Mesh 3-d, 13×6 ET10, ja vedrustuseks on D2 coiloverid. Veljed leidsin Marketplace’ist väga odavalt ja taastasin need enne alla panemist.
Märkasin taga suurt väljalaset – mis selle lugu on ja miks just selline lahendus?
See on päris naljakas lugu. Läksin iga-aastasele suurele autokokkutulekule ja see oli esimene suvi, kui kavatsesin sinna Boleroga minna. Kõigil sõpradel olid „shotgun“-stiilis väljalasked ja tahtsin samuti midagi sarnast. Vaatasin garaažis ringi ning silma jäi IKEA laud kroomitud lauajalgadega. Võtsin ühe jala laua alt ära ja keevitasin autole külge. Alguses plaanisin selle lühemaks lõigata, aga nähes, kui absurdne see niigi veidra auto küljes välja näeb, jätsin pikkuse alles. Praegu on toru umbes 120 cm pikk.
Kas väljalaske pärast on politseiga probleeme olnud või suhtutakse Soomes sellesse leebemalt? Milliseid reaktsioone auto inimestes tekitab?
Õnneks pole politseiga probleeme olnud. Samas kasutan vahel ka teistsugust summutit, nii et võib-olla on see aidanud. Soomes võetakse selliseid asju kindlasti tõsiselt – olen kuulnud inimestest, kes on palju lühemate torude eest trahvi saanud. Tavaliselt küsitakse autot nähes esimese asjana: „Mis see on?“ Ja siis jätkub juttu kümneks minutiks. Üldiselt on reaktsioon positiivne – inimestele meeldib, et auto on teistsugune ja midagi sellist iga päev ei näe.
Kuidas auto praegu sõidab võrreldes ajaga, mil selle ostsid? Kas on veel midagi, mida tahaksid muuta?
Ostes oli autol umbes 30 cm kliirens ja see sõitis nagu korralik daily. Varsti pärast ostmist lasin selle 13-tolliste Enkei’dega vastu maad. Sõidab kehvasti, aga vähemalt näeb hea välja. Static autoga igapäevaselt sõitmine mind tegelikult ei häiri – pigem on see lõbus. Mulle lihtsalt meeldib sellega sõita, seda tunnet on raske kirjeldada. Linnas sõites vaatavad inimesed alati järele ja näitavad pöialt. Selle autoga sõites peab arvestama, et tähelepanu saab alati. Praegu on auto minu jaoks enam-vähem valmis, aga mõned väiksed asjad tahaks veel ära teha. Näiteks DIY clear tagatuled ja võib-olla veelgi pöörasem väljalase.
Mis on olnud kõige naljakam või meeldejäävam hetk Boleroga ja kas auto on toonud sulle ka uusi tutvusi või sõpru?
Ühte konkreetset hetke on raske välja tuua. Kõige ägedam ongi see, kui palju erinevaid inimesi üks auto kokku toob. See näitab, et autokultuur on kõigile – ei pea olema mingit kindlat tüüpi inimene, et sellest osa saada. Olen tänu Bolerole kohtunud väga paljude inimestega. Peaaegu iga nädal tuleb keegi ligi ja ütleb: „Hei! Ma olen seda autot kuskil näinud.“ Ja sealt läheb jutt edasi. Seega jah, olen tänu sellele autole kindlasti uusi sõpru leidnud.
Kas on mõni teine auto, mida tahaksid kunagi omada või ehitada? Milline oleks sinu unistuste projekt?
Jah. Sain just Soome kaitseväest välja ja olen lõpuks jälle tööl tagasi. Nüüd kogun raha Mazda MX-5 (NB) jaoks. See on olnud mu unistuste auto nii kaua, kui mäletan. Loodetavasti saan selle juba selle aasta jooksul. Ideaalis ehitaks sellest touge/street drift auto. See ei hakkaks autonäitusel kunagi nii palju silma, kui Bolero, aga loodetavasti oleks sellel oma nägu
Millise auto kohta tahaksid mõnes meie järgmises blogiloos lugeda?
Esimesena tulevad pähe veel veidramad Jaapani autod. Samuti oleks äge näha street drift autosid ja rohkem sellest kultuurist rääkida – võib-olla isegi mõnest päriselt illegaalsest street drift autost. Eelkõige huvitaksid mind shitboxid, millel on pöörased mootorid ja mille puhul on välimusest olulisem sõiduelamus.
Ja lõpuks – kas tänapäeva noored peaksid autohobiga tegelema ja miks?
Kindlasti! Soovitaksin seda kõigile, ka vanematele inimestele, kes pole veel autohobiga kaasa läinud. See on üks lihtsamaid viise sõprade leidmiseks ja äge on koos kogemusi jagada ning võib-olla kunagi midagi ka ühiselt ehitada. Mul poleks ligilähedaseltki nii palju sõpru, kui ma autodega ei tegeleks. Ka mu kõige lähedasemad ja aastaid kestnud sõprussuhted on alguse saanud autode kaudu. Arvan, et autokultuuri võtab kõige paremini kokku üks ütlus: „Autokultuuril pole sugu ega vanusepiiri – inimesi ühendab lihtsalt ühine kirg autode vastu.“
TOIMETUS
FOTOGRAAF
AUTO OMANIK
TOIMETUS
FOTOGRAAF
AUTO OMANIK
